Toiduohutus ja tulevaste toiduvarude tagamine maailmas muutuvad üha enam kriitiline. Seda teevad halvemaks kliimamuutuste ennustused ja jätkuv kära geneetiliselt muundatud toidu pärast.
Toiduga kindlustatus on olemas, kui kõigil inimestel on igal ajal füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik juurdepääs piisavale ohutule ja toitvale toidule, mis vastab nende toitumisvajadustele ja aktiivse ja tervisliku elu eelistustele.
Toiduga kindlustatus ja toitumine on igaühe enda asi. Maailma toiduga kindlustatuse komitee (CFS) on mitme sidusrühmaga platvorm, mis võimaldab konkreetseid meetmeid otsustades võtta arvesse toiduga kindlustatust ja toitumist mõjutavate probleemide, näiteks majanduskriisi ja kasvava toidunõudluse, otsustamisel kõiki seisukohti.
CFS loodi 1974. aastal valitsustevahelise asutusena, et olla toiduga kindlustatuse poliitika läbivaatamise ja järelmeetmete foorum. 2009. aastal läbis komitee reformiprotsessi, et tagada toiduga kindlustatuse ja toitumise üle peetavas ülemaailmses arutelus teiste sidusrühmade arvamuse kuulamine. Reformitud CFS-i visiooniks on olla kõigi sidusrühmade kõige kaasavam rahvusvaheline ja valitsustevaheline platvorm kooskõlastatud koostööks, et tagada kõigile toiduga kindlustatus ja toitumine.
Kartul maailma nälja vastu
Ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni oma viimases (2012) aruandes pealkirjaga Toidupuuduse olukord maailmasesitas uued hinnangud, mis näitavad, et nälja vähendamisel on edusammud viimase 20 aasta jooksul paranenud.
Kas see võib olla koht, kus kartul võib mängida suurt rolli?
ÜRO FAO teatel oli 2010. aastal maailmas kartulitoodang umbes 324 miljonit tonni. Veidi üle kahe kolmandiku kogu maailma toodangust söövad inimesed otse, ülejäänud osa söödetakse loomadele või kasutatakse tärklise tootmiseks.
2008. aastal rõhutasid mitmed rahvusvahelised organisatsioonid kartuli rolli maailma toidutootmises, pidades silmas arenevaid majandusprobleeme. Nad tõid välja selle potentsiaali, mis tuleneb selle staatusest odava ja rikkaliku põllukultuurina, mis kasvab väga erinevates kliimatingimustes ja piirkondades.
Vaid umbes 5 protsenti maailma kartulisaagist kaubeldakse rahvusvaheliselt.
Kiirestuvuse tõttu kaubeldakse rahvusvaheliselt vaid umbes 5 protsenti maailma kartulisaagist; selle minimaalne kohalolek maailma finantsturgudel aitas kaasa toiduainete maailmaturuhindade kriisi ajal aastatel 2007–2008 stabiilsele hinnakujundusele.
Globaalne saak
Inimtoiduks on kartul riisi ja nisu järel maailmas tähtsuselt kolmas toidukultuur. Üle maailma sööb kartulit üle miljardi inimese ja kogu maailma taimekasvatus ületab 300 miljonit tonni.
Samal ajal on augustis ajakirjas Science avaldatud uus uuring kutsunud üles kasutama nn kliimatarkat toidusüsteemi, et vältida kliimamuutuste aeglustumist globaalse nälja likvideerimisel.
Uurijad vaatasid alates 1990. aastast läbi toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste põhiteaduslike teadustööde. See kinnitas kliimamuutuste mõjude põllukultuuride tootlikkusele tugevat ja ühtset ülemaailmset mustrit, mis võib mõjutada toidu kättesaadavust.