Aserbaidžaani põllumeestel on täna võimalus osta lämmastikväetist turuhinnast kolm korda madalama hinnaga, mis aitab vältida põllumajandustoodete inflatsiooni.
BAKU, 7. juuni – Sputnik. Maailmaturu järsu hinnatõusu taustal on mitmed mineraalväetiste tootjad kehtestanud seda tüüpi toodete ekspordipiirangud.
Seega on Venemaa Föderatsioonis, mis on üks peamisi Aserbaidžaani mineraalväetiste tarnijaid, kvoot lämmastiku ja kompleksväetiste ekspordiks 1. juulist 31. detsembrini 2022. Ja 6. juunil valitsuskomisjon põllumajanduse alal. -Vene Föderatsiooni tööstuskompleks ja maapiirkondade säästev areng toetasid mineraalväetiste ekspordikvoodi pikendamist kuni 31. maini 2023.
«Tunnustada Venemaa Föderatsiooni valitsuse võetud meetmeid mineraalväetiste hinnatõusu ohjeldamiseks tõhusaks. Toetada mineraalväetiste hinnatõusu pidurdamiseks võetud meetmete pikendamist 31. maini 2023,“ teatas Venemaa asepeaministri Viktoria Abramtšenko pressiteenistus.
Esiteks räägime tolli- ja tariifiregulatsiooni meetmetest, eelkõige väetiste ekspordi kvootidest ja piirangutest, aga ka riigisisese väetiste tarnimise lepingute mehhanismidest.
AR-karbamiiditehas töötab tippvõimsusel
Alates eelmise aasta maist on SOCARi karbamiiditehas olnud oma tootmisvõimsuse tipus, ütles tehase direktor Khayal Jafarov Sputnik Aserbaidžaanile.
“Oleme 90-95% tootmisvõimsuse tipus. Me ei saavuta tootmispõhimõtete järgi 100%. See on täna optimaalne režiim. Eelmisel aastal oli tehnilisi probleeme ja me ei saanud tootmist suurendada. Alates eelmise aasta maist oleme töötanud stabiilselt 90-95% võimsusega,” rääkis Jafarov.
Tehase direktori sõnul oli eelmisel aastal tehases teatud seisakuid seoses remondiga, tänavu seda oodata ei ole, mistõttu on oodata, et aasta lõpuks toodab tehas umbes 500-550 tuhat tonni lämmastikväetist, samal ajal kui eelmisel aastal toodeti umbes 350 tuhat tonni.
Aserbaidžaani talunik ostab karbamiidi 3 korda odavamalt
Jafarov märkis, et hetkel rahuldab tehas täielikult riigi nõudluse lämmastikväetise järele.
“Kui eelmisel aastal müüdi karbamiidi umbes 48 tuhat tonni, siis tänaseks on müük siseturul ületanud juba üle 100 tuhande tonni. See tähendab, et selle aasta viie kuuga müüdi siseturul eelmise aastaga võrreldes kaks korda rohkem toodet,“ ütles tehase direktor.
Ta märkis, et Aserbaidžaani siseturu tarbimise järsu kasvu põhjuseks olid kõrged hinnad välisturgudel.
"Näiteks tonn karbamiidi maksab praegu Mustal merel umbes 600-700 dollarit, samas kui Aserbaidžaani siseturul pole hind muutunud – 420 manati (umbes 250 dollarit)," ütles Jafarov ja lisas, et nüüd on Aserbaidžaani põllumeestel võimalus osta karbamiidi kolm korda odavamalt kui turuhinnad. Karbamiidi stabiilsed ja madalad hinnad aitavad omakorda vältida põllumajandustoodete inflatsiooni riigis, sest kallis väetis toob kaasa põllumajandustoodete hinnatõusu.
Agentuuri vestluskaaslane märkis, et karbamiiditehas ehitati riigi toidujulgeoleku raames ja täidab nüüd täielikult oma missiooni – katab 100% Aserbaidžaani lämmastikväetiste vajadusest.
„Nõudluse kasvule siseturul aitas kaasa külvi kasv ja põllumajandustegevuse laienemine vabanenud aladel. Karbamiidi tarbimise prognoositav näitaja aasta jooksul võib jääda 200 tuhande tonni tasemele,” jagas ta.
Tehase ehitamiseks saadud laenu tagasimaksmise kohta märkis Jafarov, et kolmandik laenust (166 500 miljonist eurost) on juba tagasi makstud.
„Järgmine osa laenu tagasimaksmiseks summas 32 miljonit eurot on oodata kahe nädala pärast. Seega on üle 1/3 laenust juba tagastatud ning laen makstakse täielikult tagasi 2027. aastaks,” rääkis Jafarov ja lisas, et nii hinnad kui tehase tootmisvõimsus võimaldavad võlga õigel ajal tagasi maksta.