Euroopa kartulisektor seisab silmitsi madalate hindade, kõrgete kulude, suurte väljakutsetega taimetervise ja keskkonnamõjude vähendamise valdkonnas ning koroona tõttu on esialgu ebakindel müük.
Need on Saksamaa kartulitöötlejate katusorganisatsiooni BVS direktor Ramona Wieduwilt järeldused. Ta pidas sel nädalal ettekande, et ajakohastada Euroopa Komisjoni praegust olukorda kartuliturul ning visandas vähem optimistliku pildi.
Wieduwilti sõnul on koronaviirus kartuliturg täiesti teises perspektiivis. See puudutab peamiselt töötleva tööstuse kartuleid. Kuni 2020. aastani (kaasa arvatud) toimus Euroopa Liidus kartulipinna dünaamiline laienemine, et toota kartulitöötlejatele piisavalt toorainet.
Eurostati ja BVS-i andmed näitavad, et kartuli pindala 27 ELi riigis - ilma Ühendkuningriigita - kasvas ajavahemikul 1.52–1.66 2014 miljonilt hektarilt 2020 miljonile hektarile. Selle aasta kartulitoodang kokku ELis on hinnanguliselt 54–55 miljonit tonni. See on 6.4 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
Vaevalt koroonat ette aimata
Pindala järgi on Euroopa suurim kartuliriik Poola, kuid Saksamaal toodetakse kõige rohkem kartuleid tonnides. Wieduwilt selgitab oma ettekandes, et vaevalt oli kartulisektoril võimalik seda ette näha 2020. aasta kevadel pärast koroona puhangut. Tuntud on töötlemiseks mõeldud kartuli tohutu ülepakkumise tagajärg, mille tagajärjeks on varude kogunemine ja kartulituru järsk hindade langus.
Töötlemismahu näitajad Hollandis, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Poolas näitavad kasvu 12.8 miljonilt tonnilt 2008. aastal 17.5 miljonile tonnile 2018. aastal. Alates 2019. aasta saagikoristusest on töödeldud kartuli maht 17 miljonit tonni . Selle vähenemise põhjuseks võib olla juba kroonist tingitud madalam müük. Tärklisekartulid ei sisaldu nendes Saksamaa turu büroo AMI arvudes.
Pandeemia mõju ilmneb ka Belgia, Saksamaa ja Hollandi töötlejate toodetud friikartulite ekspordiarvudest. Hooaja 2018-2019 tipphetkel müüdi nendest riikidest välismaale ligi 4 miljonit tonni kiipe. Aastatel 2020–2021 eeldab AMI, et friikartulite ekspordimaht väheneb nõudluse vähenemise tõttu umbes 550,000 XNUMX tonni võrra.
Tärklise tootmise suurenemine ELis
Mida kroonikriis tärklisetööstuse arenguga kaasa toob, on Wieduwilti sõnul suures osas ebaselge. Töötlejatele jääb üle oodata, kuivõrd kriisi majanduslikud tagajärjed tärklise müüki mõjutavad. BVS-i direktor juhib tähelepanu sellele, et tärklisekartuli pindala on ELis kasvanud 13. aastast 2015 protsenti enam kui 230,000 2019 hektarini. 1.6. aastal toodeti ELis peaaegu XNUMX miljonit tonni kartulitärklist.
Lisaks ebakindlale turuolukorrale seisavad Euroopa Liidu kartulikasvatajad keskpikas perspektiivis silmitsi ka taimekasvatusega seotud probleemidega kasvatamisel, keskkonnakoormuse vähendamisel ja ka kloorprofaamita idandamisinhibiitorina ladustamisel. Wieduwilt väidab, et tarbijate ja seeläbi ostjate kõrgetele nõudmistele vastamine on üha raskem.
Et püsida usaldusväärse kõrgekvaliteedilise toiduainete tarnijana, peab BVS-i direktori sõnul kartulikasvatajatel olema juurdepääs vastupidavatele sortidele ning neile sobivad õiged lahendusvõimalused ja määrused. Kõrgemad harimisnõuded toovad kaasa ka suuremad kulud. Wieduwilti sõnul nõuab see kogu ühiskonna mõistmist, et see peaks olema lisakuludega.
Soovitus kasvatamisaastaks 2021
Loode-Euroopa kartulikasvatajate (NEPG) kasvatajate organisatsiooni jätkuna soovitab katusorganisatsioon BVS ka seda, et 2021. kasvatusaasta ebakindla tuleviku tõttu on kartulipinna märkimisväärne vähenemine ilmne. See puudutab peamiselt töötleva tööstuse jaoks mõeldud kartuli kasvatamise ala.