Pinnases sisalduv fosfor on taimede toitmiseks vajalik makroelement. Ta osaleb ainevahetusprotsessides nagu fotosüntees, energiaülekanne ning süsivesikute süntees ja lagundamine.
Fosforit leidub mullas orgaanilistes ühendites ja mineraalides. Sellest hoolimata on kergesti kättesaadava fosfori kogus mullas oleva fosfori üldkogusega võrreldes väga väike. Seetõttu tuleks paljudel juhtudel kasutada fosforväetisi, et rahuldada põllukultuuride vajadusi.
FOSFORI REAKTSIOONID MULLAS
Fosforit leidub mullas nii orgaanilises kui ka orgaanilises (mineraalses) vormis ning selle lahustuvus mullas on madal. Mullas oleva tahke faasi fosfori ja mullalahuses oleva fosfori vahel on tasakaal. Taimed võivad omastada ainult mullalahuses lahustunud fosforit ja kuna suurem osa mullas leiduvast fosforist leidub stabiilsetes keemilistes ühendites, on taimele igal ajahetkel saadaval vaid väike kogus fosforit.
Kui taimejuured eemaldavad mullalahusest fosfori, eraldub osa tahkesse faasi adsorbeerunud fosforist tasakaalu säilitamiseks mullalahusesse. Mullas leiduvate fosforiühendite tüübid määratakse enamasti mulla pH ning mullas olevate mineraalide tüübi ja hulga järgi. Mineraalsed fosforiühendid sisaldavad tavaliselt alumiiniumi, rauda, mangaani ja kaltsiumi.
Happelistel muldadel kipub fosfor reageerima alumiiniumi, raua ja mangaaniga, leeliselistes muldades domineerib peamiselt kaltsium. Optimaalne pH vahemik fosfori maksimaalseks kättesaadavaks muutmiseks on 6.0–7.0. Paljudes muldades soodustab orgaanilise materjali ja põllukultuuride jääkide lagunemine mullas leiduvat fosforit.
FOSFORI TAASTAMINE
Taimed võtavad mullalahusest fosforit ortofosfaadi ioonina: kas HPO4-2 või H2PO4-. Nende kahe vormi imendumise osakaalu määrab mulla pH, kui kõrgema mulla pH korral võetakse rohkem HPO4-2. Fosfori liikuvus mullas on väga piiratud ja seetõttu saavad taimejuured fosforit omastada vaid oma lähiümbrusest.
Kuna fosfori kontsentratsioon mullalahuses on madal, kasutavad taimed kontsentratsioonigradiendi suhtes enamasti aktiivset omastamist (st fosfori kontsentratsioon juurtes on suurem kui mullalahusega). Aktiivne omastamine on energiat tarbiv protsess, mistõttu pärsivad juurte aktiivsust pärssivad tingimused, näiteks madal temperatuur, liigne vesi jne, ka fosfori omastamist.
FOSFOR MULLAPUUDUSES
Fosforipuuduse sümptomiteks on vanemate lehtede kasvu pidurdumine ja tumelilla värvus, õitsemise ja juurestiku arengu pidurdamine. Enamikes taimedes ilmnevad need sümptomid siis, kui fosfori kontsentratsioon lehtedes on alla 0.2%.
FOSFOR LIIGAS
Fosfori liig häirib enamasti teiste elementide, näiteks raua, mangaani ja tsingi, omastamist. Üleväetamine fosforiga on tavaline ja paljud kasvatajad kasutavad tarbetult suuri fosforväetisi, eriti kui kasutatakse NPK-liitväetisi või kui kastmisvesi hapestatakse fosforhappega.
FOSFOR Toitainelahustes ja mullavaba meediumis
Fosfori vastuvõetav kontsentratsioon toitainelahustes on 30-50 ppm, kuigi leiti, et seda saab vähendada 10-20 ppm-ni. Toitainelahustes, mis voolavad pidevalt, võib kontsentratsioon olla kuni 1-2 ppm.
Mullavabas keskkonnas, nagu mullas, koguneb fosfor iga fosfori lisamise korral ning fosfori ja kaltsiumi või magneesiumi mineraalid hakkavad sadestuma. Tekkivate mineraalide tüübid sõltuvad söötme pH-st.
TESTIMINE FOSFOR SISSE MULLA
Fosfori pinnase katse tase annab võimaluse mõõta mulla suutlikkust fosforit mullalahusesse tarnida. Mullakatsega ei mõõdeta fosfori üldkogust mullas, sest saadaolev fosfori kogus on palju väiksem kui üldkogus. Samuti ei mõõta see mullalahuses olevat fosforit, sest mullalahuses on fosfori kogus tavaliselt väga madal ega esinda asjakohaselt fosfori hulka, mida taimed võivad kasvuperioodil potentsiaalselt omastada.
Fosformullakatse on tegelikult indeks, mis aitab ennustada põllukultuuri väetisevajadust. Väetise kasutamise soovitused tehakse paljude põllukultuuride paljude põllukatsete põhjal. Erinevate testimismeetodite tulemuseks on erinevad väärtused, mida tuleb vastavalt tõlgendada. Näiteks „Olseni” katsemeetodil saadud 25 ppm fosfori tulemusel võib olla erinev tõlgendus kui „Bray” katsemeetodil saadud samal tulemusel.
Kuid segadus ei lõpe siin - erinevad laborid, mis kasutavad sama testimismeetodit, võivad määrata samade väärtuste jaoks erinevaid tõlgendusi. Mullaproovi korrektne võtmine on väga oluline kättesaadavate fosfori taset tõeliselt esindavate tulemuste saavutamiseks. Näiteks:
- Pinnase proovivõtusügavus - Kuna fosfor ei ole mullas liikuv, näitavad mullapinnast võetud proovid tavaliselt suuremat fosforikogust kui aluspinnasest võetud proovid.
- Väetise kasutamise meetodid - Suurem osa pinnasele kantud fosforist jääb rakenduskohast 1–2 tolli kaugusele. Seetõttu võib proovide võtmise täpne asukoht tulemust oluliselt mõjutada.