Teisipäeval (30. novembril) avaldatud uuringu kohaselt võib pestitsiidide maksumus ületada nende majandusliku kasu.
By WESTER VAN GAAL BRÜSSEL, 30. NOV, 07:08
. Kodanike teabe sotsiaalsete mõjude hindamise büroo Pariisis asuv valitsusväline organisatsioon (BASIC) leidis, et pestitsiidide tootjad maksavad ELile 2.3 miljardit eurot toetust.
Samal ajal teenib sektor umbes 900 miljonit eurot kasumit ja uuring väidab, et see ei ole tõhus viis põllumajandusfondide kulutamiseks.
"Mahepõllumajandusettevõtete kolmekordistamine aastaks 2030 läheks maksma 1.85 miljardit eurot aastas – vähem kui pestitsiididele kulutatud aastatoetused," kirjutas BASICiga seotud teadlaste rühm.
Uuringus mainitakse ka muid ühiskonna kulusid, mida kasutatakse pestitsiidide tootjate, sealhulgas nelja suure – BASF, Bayer, ChemChina, Corteva – kasuks, mis moodustavad 60 protsenti ülemaailmsest müügist.
Näiteks eraldab EL pestitsiididest sõltuvate põllumajandustavade säilitamiseks iga-aastaseid toetusi 57.8 miljardit eurot ehk umbes poole ELi kogueelarvest.
Osa sellest rahast jõuab nende ettevõtete taskutesse.
Kasulikku mõju on avaldanud ka masinad, väetised, pestitsiidid ja hübriid-/GMO-sordid. Ülemaailmne põllumajandustoodang on viimase 350 aastaga kasvanud 20 protsenti.
See aitas pestitsiiditööstusel jõuda 53. aastal 2020 miljardi euro suuruse aastakäibeni – ja EL on üks suurimaid tarbijaturge, mille müük põllumajandustootjatele oli 12. aastal 2019 miljardit eurot.
Siiski väidab uuring, et kahjulik mõju keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele kaalub üles need kasutegurid.
See viitab varasematele uuringutele Prantsuse Riiklik Põllumajandusuuringute Instituut (INRA), mis hindas pestitsiidide tervisekuludeks Ameerika Ühendriikides ligikaudu 1.3–13 miljardit eurot aastas.
Ja jätkuvalt suurenevad uuringud, mis kinnitavad kahtlusi, et pestitsiidid põhjustavad vähki, Parkinsoni tõbe või muid haigusi.
2015. aastal jõudis Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) järeldusele, et on "tugevaid tõendeid", et kokkupuude glüfosaadiga võib põhjustada DNA kahjustusi.
Pestitsiidide tööstus maksab oma ELi lobistidele kollektiivselt 10 miljonit eurot aastas, kuid selle sõnum, et pestitsiidid on tootlikkuse parandamiseks vajalikud, hakkab pälvima kriitikat.
Järgi loodusõpetus,tootlikkus paljudes taimekasvatuspiirkondades üle maailma, kus kasutatakse pestitsiide, langeb.
Kuigi puuduvad kindlad tõendid väiksema saagikuse ja pestitsiidide ühendamise kohta, on märke, et resistentsus pestitsiidide suhtes muudab need vähem tõhusaks.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on lubanud kasutada oma EL-i eesistumist aastal 2022, et töötada pestitsiidide kasutamise kiirendatud järkjärgulise kaotamise nimel.
Oma märgilises talust lauale strateegias on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada 50. aastaks pestitsiidide kasutamist 2030 protsenti.
Siiski kavatsetakse järgmisel aastal uuendada ka umbrohutõrje glüfosaadi luba, EUobserver teatas.
Aruandes soovitatakse tungivalt mitte uuendada, kuna see on oluline esimene samm ELi jaoks oma jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks.
- Kuna kaubad ELis peaksid liikuma vabalt üle riigipiiride, levib töödeldud toit seega laiali. Seetõttu võivad tarbijad leida oma toidupoodidest kloorpürifossiga töödeldud köögivilju ja puuvilju, isegi kui selline töötlemine pole riigis kunagi lubatud.
- Riiklike ametiasutuste jaoks on loodud üleeuroopaline hoiatussüsteem, et teavitada teisi ametiasutusi ohtliku toidu leidudest. Need hoiatused tulevad sageli pärast kahtlaste toodete müüki ja tarbimist.
- Kaheksa liikmesriiki on kloorpürifossi toodete kasutamise keelanud või mitte kunagi lubanud: Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Läti, Leedu, Sloveenia ja Rootsi.
- Ühendkuningriik keelustas kloropürifossi kasutamise 2016. aastal, välja arvatud üks erand. Klorpüriose kasutamine ei ole lubatud Norras ega Islandil. Šveitsi valitsus otsustas ajalehe Tagblatt andmetel 12. juunil tühistada 12 kloorpürifossi ja kloorpürifossi metüültoote load.