9. jaanuaril kuberner Vladislav Šapsha ja Kaluga oblasti peaföderaalinspektor Igor Knjazev toimunud videokonverentsil piirkonna riigiasutuste ja territoriaalsete föderaalvõimude juhtidega andis piirkonna põllumajandusminister Leonid Gromov probleemsetest küsimustest aru. kasutamata põllumajandusmaa ringlusse kaasamisest.
Piirkonna piirkonna põllumajandusministeeriumi juht märkis, et piirkonna maafondi suurus on ligikaudu 2.9 miljonit hektarit. Põllumajandusmaa pindala piirkonnas on 1093.7 tuhat hektarit, sh haritavat maad 822.5 tuhat hektarit. Viimase 6 aasta jooksul on põllumajanduslikku ringlusse tagastatud üle 120 tuhande hektari. 2022. aastal oli põllumaast (67.3 tuh ha) kasutusel 553.8%. 10 aastat tagasi oli see näitaja alla 40%.
Leonid Gromov nimetas mitu põhjust, mis seda tööd takistavad. Esiteks on need föderaalse tähtsusega erikaitsealade piires oleva maa kasutamise piirangud. Näiteks Ugra rahvuspargi kogupindala on 98,623 53,375 ha, millest 2008 110 ha kuulub muudesse maakategooriatesse. Põhimõtteliselt on tegemist põllumassiividega, mis on rahvuspargi piiridesse kantud ilma õiguste valdajate hulgast välja võtmiseta. Teine suurem takistus on väljanõudmata maaosad. Alates XNUMX. aastast on kohtud tunnustanud piirkonna territooriumil munitsipaalomandiõigust sellise maa kogupinnale üle XNUMX tuhande hektari. Samas märkis minister, et viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste aktiivsus selliste kruntide omandiõiguse tunnustamise küsimuse lahendamisel oluliselt vähenenud. Osakonnajuhataja rõhutas ka hoolimatute üürnikega töötamise olulisust.
Tõhusatest mehhanismidest, mis võimaldavad intensiivistada põllumajanduse taasalustamist mahajäetud põldudel, nimetas Leonid Gromov kõrgendatud maamaksumäära kasutamist (1.5% katastriväärtuse asemel 0.3%). 2021. aastal määrati täiendavaid makse 18.2 miljoni rubla eest, 2022. aastal – 15.4 miljonit rubla. Need vahendid on saanud kohalikele eelarvetele lisatulu. Lisaks alustatakse maatükkide sihtotstarbe rikkumiste korral üürilepingute lõpetamise menetlust. Minister avaldas veendumust, et need meetmed ja maasuhete valdkonna föderaalseadusandluse täiustamine võimaldavad Kaluga põllumeestel intensiivistada tööd põllumaa heaperemeheliku kasutamise nimel.
Vladislav Šapša juhtis tähelepanu asjaolule, et regionaaleelarves on ette nähtud ka poole põllumajandustootjate kuludest doteerimine kultuuri- ja tehnikatöödeks. Eelmisel aastal kasutas seda võimalust 13 organisatsiooni ning tänavu on oma valmisolekust selles programmis osaleda teatanud juba 25 organisatsiooni.