Aleksander Kolodjažnõi, KH “Kirby” tegevdirektor, Chui piirkond, Kõrgõzstani Vabariik:
– Meie ettevõte on sündinud 1997. aastal väikese laastude tootmise kauplusena. Nüüd on see üks vabariigi juhtivaid kartuli tootmisele ja töötlemisele spetsialiseerunud ettevõtteid.
Viljavahelduse käigus kasvatame mitmeid kultuure, mis on Kesk-Aasia turul nõutud. Talinisu pindala on 500 hektarit, mitmeaastased kõrrelised – 200 hektarit, tritikale – 50 hektarit, soja ja kaer – kumbki 30 hektarit. Ligikaudu 150 hektarit on eraldatud töötlemiseks mõeldud kartulile ja veel 50 hektarit selle seemnetele. Vilja keskmine saagikus ületab 40 tonni hektarilt.
Mugulate müügiga meil probleeme pole, kuna kogu kasvatatud maht läheb meie tehase tooraineks. Siin toodetakse ainult kahte tüüpi tooteid: kartulikrõpse ja kõrsi. Aga loodan, et lähiaastatel sortiment täieneb. Meie enda professionaalne müügimeeskond tegeleb levitamisega kogu Kõrgõzstanis.
Kõigist Lääne aretajate pakutavatest sortidest valime töötlemiseks sobivaima, näiteks Lady Claire. Meil on litsentsileping firmaga “Solana”, kust võtame ka sordi Opal ning selle uus Papageno sort on hetkel tootmiskatsetusel.
Tehnoloogilised seadmed, põllu- ja laotehnika meie talus kartulikasvatuseks on peamiselt esindatud GRIMME lahendustega. Muid võimalusi efektiivsuse ja töökindluse taseme osas me enda jaoks veel ei näe. Tänu lääne tehnoloogiatele on loodud ka kartuli ladustamisvõimsused, mida saab säilitada saagist saagini ilma kvaliteedis langemata. Näiteks Saksa firma Gaugele seemnematerjali lao kliimaseadmed.
Meie kliimavööndis muutub kartulikasvatuse eelduseks kastmine. Veelgi enam, on soovitav, et kastmine oleks mehhaniseeritud, kas piserdamise või tilgutamisega. Oleme töötanud mõlema süsteemiga, kuid hetkel oleme “langusest” selle keerukuse ja kalliduse tõttu loobunud. Viimase paari aasta jooksul oleme arendanud laia valikuga vihmuteid ringkastmiseks.
Kvaliteetse seemnematerjali hankimise küsimused lahendame omal jõul. Ostame Euroopast kõrge reproduktsiooniga seemneid ja seejärel paljundame neid keskmäestiku tingimustes, mis võimaldab meil täita kõiki selle protsessi jaoks vajalikke nõudeid.
Sarnaselt teiste piirkondade põllumeestele peame võitlema kartuli viirus-, seen- ja bakteriaalsete haigustega. Kahjuritest tekitavad Kõrgõzstanis enim probleeme Colorado kartulimardikas ja kõikvõimalikud lehetäid. Taimekaitseks kasutame erinevate tootjate, sh Euroopa, Venemaa, Hiina preparaate.
Me ei soovita kellelgi tungivalt üle minna meie ärimudelile, loobuda turustatava kartuli tootmisest ja kasvatada ainult krõpse. On selge, et sellise kultuuri tehnoloogiline lähenemine annab tootjale teatud võimalused ja konkurentsieelised. Kuid kõigepealt vajab ta palju investeeringuid ja põhjalikku turu-uuringut. See on võimatu ilma keerukate seadmete ostmiseta, mida kodumaine tööstus ei tooda. Kuid teisalt ei ole vaja lahendada müügiprobleeme, kanda kahjumit madalate müügihindade tõttu ja kompenseerida kulusid tootmise suurendamisega, kui kultuuri kasumlikkus langeb.