Põlluprofessionaalil Leo Rösel on mõned näpunäited, kuidas põllumees saab väikeste nippidega diislit säästa. Tal on tähtpäevalepingute teemal oma arvamus.
Tere kallid õukonnakangelased!
Olen kindel, et olete viimastel nädalatel end minu moodi tundnud. Uskumatult näete tanklas hinnalaud , hind teab ainult ühte suunda, järsult ülespoole. Kes arvas, et kaks eurot saab asja otsa, õpetati kiiresti teisiti. Aga kuidas peaksite olukorraga toime tulema? Ilma diislita ei saa ju põllumajanduses suurt midagi teha. Alljärgnevasse blogisse olen kokku pannud paar kogemust, kuidas olen varem püüdnud kallist kütust säästa, nii-öelda praktikute näpunäiteid.
Diislit aitavad säästa paljud väikesed reguleerimiskruvid
Kus ma saan säästa masinate pealt diislit ? Kui ma mõtlen, siis esimese asjana meenub sõidukäitumine, seda õppisite autokoolis. Kuid hoolduses saab palju optimeerida.
Nii palju diislikütust saate hooldusega säästa:
- Puhas radiaator ja õhufilter: kuni 5%
- Mootori reguleerimine ja hooldus (nt madala viskoossusega õli): kuni 5%
- Rehvid: valik, seisukord ja eelkõige reguleeritud õhurõhk: kuni 10%
Võib-olla lihtsalt kontrollite nendel aegadel masinate seisukorda sagedamini.
Säästke põllul kütust
Põllul töötades tulevad meelde paar asja, mis diislipaagile positiivselt mõjuvad. Mulla harimisel ärge töötage sügavamale kui hädavajalik, iga sentimeeter maksab rohkem jõudu! Puhas ühendussõit ja väldi tarbetuid ristumisi, kombineeri tööetappe ja pööra tähelepanu reguleeritud õhurõhule! See pole kasulik mitte ainult mullale.
Kuid siin on meie suurim probleem. Seoses mahepõllumajandusele üleminekuga peame tegelema rohkem mullaharimisega, samuti toob mehaaniline hooldus umbrohutite ja kõpladega kaasa suurema diislikulu hektari kohta. Isegi kui energiabilanss saab mineraalväetiste puudumise tõttu paremaks.
Hea korraldus on kõik
Isegi kui saagikoristuseni on veel pikk tee, saab organiseerimise kaudu aega ja diislikütust kokku hoida. Koristuspäeva eel toimuv instruktaaž võib vältida üht või teist tühja reisi. Oleme juba aastaid teinud fikseeritud marsruutidega põllukaarti. Nii tunnevad kõik oma teed, ükski põld ei unune ning väldid vastutulevate liikluste ja elanike jms stressi. Meie jaoks on see toonud rohu niitmisel 10% kiirema saagi. Ja igaüks saab ise arvutada, kui palju koristuskett tunnis diislit vajab.
Rendimasinatega püüame vältida tarbetuid peale- või ärasõite, leppides kokku, kes järgmise masina saab või kust saab.
Eellepinguga asi
"Kui vaid oleksime detsembris taganud diislikütuse alamhulga." Kui tihti olen seda lauset kuulnud. Aga kes näeb tulevikku? Siiani pole meil päevahindadega kunagi halvasti läinud aasta jooksul põllumajandusdiislikütust ega sõlmi siin mingeid lepinguid. Nagu mujalgi, pole ka meie diislitarnijal tarne kitsaskohti olnud ja ta teenindab meid püsiklientidena jätkuvalt usaldusväärselt, mis juhtus ka sügisel Ad Blue pudelikaela puhul.
Edaspidi aga tahaks siin rohkem turuvaatlust teha ja mingi alamhulga kindlustada, siis ei pruugi olla kõige odavam hind, aga töölaual on arvutatav number.
Mis nüüd juhtub?
Muidugi on minu meetmed vaid piisk ämbris. Aga ma loodan, et need avaldavad positiivset mõju diislikütuse mahule, sest hind pole meie kätes. Ma ei tea, kas edaspidi hinnaalandusi tuleb, aga sellised erireeglid toovad enamasti kaasa vaid pahameele ja lisatöö, millel puudub reaalne mõju.
Igal halval asjal on ka hea külg: ma loodan, et diisli hind arutelu soodustab ka alternatiivsete ajamite arendamist ja seda, et varsti võib diislit vajada vähem või üldse mitte. Aga ma arvan ka, et hinnaspiraal jätkub ja me peame nende kuludega elama. Loodame, et meie tulude pool seda teed järgib. Aga see on vist nagu diislileping, pärast oled alati targem. Nii et näete, hobune ei pea enam meiega koos kündma, ainult diiselhobune 😉
Jääb põnevaks! Varsti näeme!