Kartul on Indias domineeriv köögivili. Praegu tarbitakse suurem osa kodumaisest kartulist värskena (68%), millele järgneb töötlemine (7.5%) ja seemnena (8.5%). Ülejäänud 16% kartulist läheb koristusjärgsete kadude tõttu raisku. Siiski eeldatakse, et erinevatel põhjustel kasutatud/raisatud kartuli osakaal keskmises ja pikas perspektiivis muutub.
värske kartul
Värske kartuli tarbimine elaniku kohta (FAOSTAT) kasvas aastatel 1991–2010 ACGR-ga 2.34. Kas see tarbimine kasvab tulevikus samas tempos? Teravilja tootlikkuse kasvumäärad, teravilja laialdane ümbersuunamine söödaks ja biokütuseks ning kaunviljade, toiduõli, puuviljade, köögiviljade, piima, suhkru ja mittetaimetoidu tarbimise järsk tõus elaniku kohta režiimi ajal pidevalt kasvav rahvaarv avaldab kindlasti survet olemasolevale haritavale maale. Kuna haritav maa jääb järgmise 40 aasta jooksul eeldatavasti enam-vähem samaks, muutub maa- ja ajaühiku kohta suurema tootmispotentsiaaliga põllukultuuride (nt kartuli) roll hädavajalikuks. Selles kontekstis on kartulisaagil väga suur tõenäosus anda otsustav panus tulevasse riiklikusse toiduga kindlustatuse tegevuskavasse.
India sotsiaalmajanduse tajutavad muutused keskmises ja pikas perspektiivis suurendavad eeldatavasti värske kartuli toidutarbimist elaniku kohta. Kartul on enamiku kiirtoitude oluline koostisosa nii organiseeritud kui ka organiseerimata sektoris. Järgmise 375 aasta jooksul oodatakse linnarahvastiku kiiret kasvu 840 miljonilt 40 miljonile 2.04%-lise ACGR-ga võrreldes rahvastiku üldise ACGR-ga 0.78%. Tuumaperede arvu kiirem kasv, kiirest majanduskasvust tulenevad suuremad kasutatavad sissetulekud, mille tulemuseks on suurem kodust väljas söömise tendents, ning töötavate naiste arvu kiire kasv keskmises ja pikas perspektiivis peaksid säilitama üldise ACGR-i. 2.265% värske kartuli tarbimisest elaniku kohta. Värske kartuli toidunõudlus elaniku kohta on sellel ACGR-il pikas perspektiivis 48.5 kg (tabel 1). Vastav riiklik toidunõudlus värske kartuli järele on 78.5. aastal 2050 miljonit t.
Kvaliteetse kartuli töötlemine
Tabel 1 Värske kartuli järele elaniku kohta ja riigi kogu toidunõudlus
Kirjed | 2010 | 2020 | 2030 | 2040 | 2050 |
Värske elaniku kohta (kg) | 19.78 | 23.70 | 29.16 | 37.12 | 48.47 |
Riiklik nõudlus (miljonit tonni) | 23.94 | 30.84 | 40.82 | 55.89 | 78.47 |
Põllumajandussektor kogeb väga kiiret kasvutempot, kui majandus muutub arenevast majandusest arenenud majanduseks. India majanduse tõus 1.57 dollarilt 13–34 triljonile (erinevate stsenaariumide korral; NCAP hinnangul) ei ole võimalik ilma põllumajandusliku töötleva tööstuse vastava tõusuta. Lisaks on kartul alati esirinnas, kui arvestada põllumajandussaaduste töötlemist. India töötleva tööstuse varasemate kogemuste ja mustrite analüüs näitab, et nõudlus kvaliteetse kartuli töötlemise järele kasvab järgmise 40 aasta jooksul kõige kiiremini friikartulite (11.6% ACGR), millele järgnevad kartulihelbed/pulber (7.6%) ja kartulikrõpsud (4.5%). %). Tegelik nõudlus kartuli töötlemise järele kasvab 2.8. aasta 2010 miljonilt tonnilt 25. aastal 2050 miljoni tonnini ACGR 5.61% juures (tabel 2).
Tabel 2 Kartulitöötlemise tööstuse toorainevajadus (mln t)
Toode (tooted) | 2010 | 2020 | 2030 | 2040 | 2050 |
Kartulikrõpsud | 2.45 | 5.59 | 9.09 | 12.06 | 14.22 |
Kartulihelbed/pulber | 0.29 | 0.89 | 1.99 | 3.58 | 5.44 |
Külmutatud kartulitooted | 0.06 | 0.30 | 1.03 | 2.64 | 5.40 |
Summa | 2.80 | 6.78 | 12.11 | 18.28 | 25.06 |
Kartulitärklise tootmistööstust Indias ei eksisteeri ja selle tulevikku on raske ennustada lühiajalise kodumaise kartulikasvatuse, Hiina ja Euroopa Liidu kartulitärklisetööstuse teadmata tulevikuarengu (domineerivad ülemaailmsed tegijad) ja võimaliku üha suurema jaotuse tõttu. haritavat maad toiduga kindlustatuse võimalustele, mitte tööstustoodetele. Kui aga mingis koguses kartuleid kasutatakse kartulitärklise või muude tööstustoodete valmistamiseks, siis see nõudlus ei ole kvantifitseeritud ja ületab hinnangulist.
Vastav kogu- ja elaniku nõudlus tegelike töödeldud kartulitoodete järele praegusel tasemel ja tulevikus on toodud tabelis 3. töödeldud kartulitoodete pakkumine kasvab hinnanguliselt 0.7 miljonilt tonnilt 2010. aastal 7.3 miljoni tonnini 2050. aastal. Vastav nõudlus elaniku kohta töödeldud kartulitoodete järele kasvab 0.6 aasta jooksul 4.5 kilogrammilt 6.03 kilogrammini (40% ACGR).
Seemnekartul
Tabel 3 Nõudlus kartulitoodete järele (tuhat t)
Kartulikrõpsud | Kartulihelbed/ pulber | Kartulihelbed/ pulber | Summa | ||
2010 | Tuhat t | 612 | 52 | 34 | 698 |
elaniku kohta g | 506 | 43 | 28 | 577 | |
2020 | Tuhat t | 1398 | 160 | 168 | 1726 |
elaniku kohta g | 1080 | 124 | 130 | 1334 | |
2030 | Tuhat t | 2273 | 358 | 556 | 3187 |
elaniku kohta g | 1630 | 257 | 399 | 2286 | |
2040 | Tuhat t | 3015 | 644 | 1412 | 5071 |
elaniku kohta g | 2007 | 429 | 940 | 3376 | |
2050 | Tuhat t | 3555 | 979 | 2808 | 7342 |
elaniku kohta g | 2194 | 604 | 1733 | 4532 |
FAOSTATi andmetel kasutas India 2.96. aastal lõppenud trienniumi jooksul seemnena 8.5 miljonit tonni kartulimugulaid (2010% riigi kartulitoodangust). Seemnena kasutatava kartuli absoluutkogus kasvab 6.1. aastal hinnanguliselt 2050 miljoni tonnini. seemnena kasutatavate mugulate osakaal väheneb 5. aastal 2050%ni riigi kartulitoodangust, mis tuleneb eeldatavast suuremast kartulitootlikkusest.
Saagikoristusjärgsed kaod
Praegu läheb suurem osa kartulist (16%) raisku koristusjärgse kao tõttu kui kartulist, mida kasutatakse seemnena (8.5%) või töötlemisel (7.5%). See on kahetsusväärne olukord, et Indias läks raisku ligi 1 miljon tonni, mis ületas 2010. aasta trienniumi (FAOSTAT) kogutoodangu Kanadas. Kuigi suviste kuumade temperatuuride, nüüdisaegsete külmhoonete puudumise ja kartuli massilise transportimise tõttu põhjaosariikidest lõunaosariikidesse on kartuli suure raiskamise põhjuseks absoluutarvudes, on PHL-i osakaal kartuli kogutoodangus. riigi eesmärk on olla madalam. Hinnanguliselt langevad PHL-id praeguselt 15.75-lt 10%-le aastal 2050, samal ajal kui vastav PHL-i kogus on hinnanguliselt ligikaudu 5.5 (praegune) ja 12 miljonit tonni (2050. aastal).
Eksport
India kartulite ekspordi keskmine aasta keskmine on eelmisel kümnendil enam-vähem stagneerunud 0.1 miljoni tonni tasemel. Kuna kartul on poolriknev ja mahukas põllumajandustoode, ei ole selle eksport Indiast juhindunud pikaajalisest poliitilisest toetusest. Kuna kartul on poliitiliselt tundlik põllukultuur, astutakse sihipäraseid samme, et hoida selle jaehinnad tavatarbijale taskukohasel tasemel. Eksport on üldiselt kriisiohjamise tööriist ülepakkumise aastail. Kuid rahvusvahelistel turgudel saab eksporti suurendada vaid usaldusväärsuse suurendamise ja pikaajaliste lepingute sõlmimise kaudu. Eeldatakse, et tulevane toidupoliitika keskendub üha enam riikliku toiduga kindlustatuse tagamisele ning põllumajandussaaduste väheväärtuslikku eksporti võidakse pärssida. Värske kartuli väljaveo järsk tõus riigist on neis oludes ebatõenäoline. India, mis on tohutu kartulitootja, eeldatakse töödeldud kartulitoodete tervislikku kasvu. Tundmatuid ja keerulisi tulevikuarenguid rahvusvahelisel tasandil on aga raske hinnata. Lisaks ei ole tugeva ekspordipoliitika kaudu kindla toetuse puudumisel võimalik hinnata ega määrata töödeldud kartulitoodete ekspordi tulevikueesmärke.
Muud kasutused
Praegu me kartulit loomadele ei sööda, mistõttu ei saa selle kasutamise kohta tulevikus hinnangut koostada. Kui aga teatud kogus kartulit kasutatakse loomasöödana, ületaks see hinnangulise üldise nõudluse.
Kartuli kogunõudlus
Indias kasvab nõudlus kartuli järele 122. aastal hinnanguliselt 2050 miljoni tonnini. Kõige kiiremini kasvab nõudlus kvaliteetse kartuli töötlemise järele ning selle osakaal sisemaises netopakkumises tõuseb 7.5. aastal lõppenud kolmeaastaselt keskmiselt 2010%ni. 20.5. aastal 2050% (tabel 4). Arvestades sisemaist netopakkumist kartuli osakaalu
Tabel 4 Kartuli nõudlus (miljonit tonni)
Tootmisaasta | Nõudlus $ | Värske | Töötlemine | Seeme | Jäätmed |
2010 | 35.23 | 23.94 | 2.8 | 2.96 | 5.53 |
(100 | (68.21 | (7.61 | (8.43 | (15.75 | |
2020 | 47.91 | 30.84 | 6.78 | 3.55 | 6.74 |
(100 | (64.37 | (14.15 | (7.41 | (14.07 | |
2030 | 65.39 | 40.82 | 12.11 | 4.25 | 8.21 |
(100 | (62.43 | (18.52 | (6.5 | (12.56 | |
2040 | 89.26 | 55.89 | 18.28 | 5.09 | 10 |
(100 | (62.61 | (20.48 | (5.7 | (11.2 | |
2050 | 121.81 | 78.47 | 25.06 | 6.1 | 12.18 |
(100 | (64.42 | (20.57 | (5.01 | (10 |
Märkus. Sulgudes olevad arvud on protsentides; $: sisemaine netonõudlus seemne järele ja koristusjärgsetest kahjudest tingitud raiskamine väheneb tulevikus järk-järgult. Kartuli töötlemiseks kasutamise järsk kasv vähendab 2050. aastaks veidi värske kartuli toiduna tarbimise osakaalu.