Taimekaitse rakendamise programmis osalenud osapooled on lõpptulemusega rahul omaenda vaatenurgast, "ütleb LNV minister Carola Schouten. "Plaanide väljatöötamisel on oluline, et kõik püsiksid positiivselt, kuulaksid jätkuvalt üksteist ja mõistaksid üksteise vaateid."
Minister ütles need motiveerivad sõnad 28. septembril, kui rakendusprogrammi osaks olev aruanne anti üle Dronteni ettevõttes puuviljakasvatajale Leander Vereeckenile. Minister rõhutas, et raportis kirjeldatud areng vetruvate viljelussüsteemide ja tugevate põllukultuuride suunas on laiapõhjaline.
Trendipaus
Kümme erinevat erakonda põllumajandusest, aiandusest ning loodus- ja keskkonnakaitsest tegid viimase 17 kuu jooksul koos valitsuse ja järelevalveasutustega rakendusprogrammi kallal koostööd. Eesmärk on saavutada trendimurd, et saavutada põllumajandus ja aiandus, millel on vähem keemiavajadust ning mis on looduse ja keskkonnaga paremini tasakaalus.
Õigete sammude tegemiseks peavad kasvatajad purjesse tuult saama
Asjaomased pooled on Agrodis, Artemis, Ctgb, Cumela, Fedecom, Madalmaade LTO, loodus ja keskkond, Nefyto, NVWA, Plantum, veekogude liit, Vewin ja LNV ning taristu- ja veemajandusministeeriumid.
Praktilised käepidemed
Schouten kinnitab, et on hea, et rakendusprogramm on kirjutatud selleks, et anda kasvatajatele võimalikult palju praktilisi tööriistu vastupidavatele viljelussüsteemidele üleminekuks. "See võimaldab kasvatajal edasi liikuda. See näitab ka seda, et sektorid ei hakka karmimate reeglite ootel ringi istuma, vaid võtavad initsiatiivi, et olla protsessidest ees ja säilitada avalikkuse toetus. See plaan annab ka Brüsselis ruumi poliitiliste asjade ajamiseks. "
LTO portfelli omanik Healthy Plants Joris Baecke kutsub kasvataja asetamist rakendusprogrammi keskmesse ülioluliseks. Kuid ta osutab ka kõigi asjaosaliste jagatud vastutusele. LTO kohapealne konsultatsioon näitab, et liikmed toetavad plaani, kuid seavad ka tingimused.
Baecke sõnul on oluline, et fookus ei oleks ainult silmapiiril oleval punktil. "Ka täna peame kasvatama tervislikke põllukultuure ja leidma lahendused praegustele kitsaskohtadele. Taimekasvatajad küsivad ka majanduslikku perspektiivi. Tasu jätkusuutlikkuse eest peab tulema turult. Ühine ülesanne on sellest ühiskonda teadvustada. "
Pikaajaline rahaline meel
LTO ootab valitsuselt pikaajalist rahalist kohustust jätkata vastupidavale viljelussüsteemile ülemineku toetamist. Ja ka kohustus luua ELis võrdsed võimalused. "Seaduslikud nõuded peavad olema kõikidele toidutootjatele ühesugused. See plaan õnnestub ainult siis, kui kõrvaldame kõlvatu konkurentsi, ”ütleb Baecke.
Loodus ja keskkond tervitavad asjaolu, et suur hulk erakondi töötab koos parema keskkonna nimel, kuid usub ka, et programmijuht Rob van Tilburgi sõnul kasutatakse liiga palju keemiat. "See on suurepärane valik, et kasvatajad saaksid purjedesse tuule õigete sammude astumiseks."
Carlos Nijenhuis Nefytost selgitab, et võib oodata, et taimekaitsetööstus teeb jõupingutusi innovatsiooni ja teadmiste jagamise valdkonnas. "Tootjad jätkavad uute keemiliste ja bioloogiliste mõjurite väljatöötamist. Selle edenemise nimel palume valitsusel jätkata ressursside lubamise rajamist teaduslikele alustele ja mitte jätta seda poliitikasse. "
Keskendu mahekultuuride kaitsele
Mahepõllumajandusliku taimekaitse peaks saama taimekasvatajate mõtteviisiks, teatas roheliste toodete tootjate ühendus Piet Boonekamp Artemisist. „Alus on vastupidavate taimede vastupidavas kultiveerimissüsteemis. Ja kui haigusi ja kahjureid juhtub, võitleme nendega orgaaniliste taimekaitsevahendite või madala riskiteguriga kahjulike keskkonnamõjudeta. "
Ka joogiveefirmade organisatsiooni Vewin direktor Hans de Groene on rakendusprogrammist väga vaimustuses. Ta hoiatab siiski, et väljakutsed on suured. Näiteks ei vasta vee kvaliteet kaugeltki standarditele, milles oleme kokku leppinud. Plaan on suurepärane, kuid eesmärkide saavutamiseks on vaja palju vaeva näha. "
Madala riskiga ressursside lubamine
Kaastöö lõpus tunnistab Schouten, et rakendusprogrammi toetamiseks tuleb valitsusel lahendada veel mitu küsimust. Ta ütleb, et kavatseb selles osas midagi ette võtta. "Püüame endiselt madala riskiga ressursside kiiremat autoriseerimist ja see kehtib ka uute aretusmeetodite kohta."
Kuid eelkõige peavad tarbijad olema veendunud, et tervislikul toidul on oma hind, väidab minister. "Ei saa olla nii, et kõik jätkusuutlikkuse kulud kannab tootja."
Valitsus teeb esialgu kättesaadavaks 12 miljonit eurot
Taimekaitse rakendusprogrammi jaoks eraldab LNV ministeerium ajavahemikuks 12–2020 2022 miljonit eurot. Järgnevate aastate eelarve vastavalt 2, 4 ja 6 miljonit eurot on ette nähtud muu hulgas rahastada praktilisi uurimis-, seire- ja katseprojektid erinevates sektorites ja piirkondades. Põllumajandusminister kirjutas sel nädalal esindajatekojale saadetud kirjas, et eelarve on mõeldud eelkõige rakendusprogrammi esimeste meetmete rahastamiseks. See peab head algust oluliseks, et kõigepealt rõhutada elastsetele kasvatussüsteemidele ülemineku kiireloomulisust. Teisalt soovib ta pakkuda taimekasvatajatele lühiajaliste dilemmade lahendusi. See on kooskõlas LTO sooviga mitte ainult vaadata homse päeva väljakutseid.