Närvisüsteemi mõjutavatel köögiviljadel ja puuviljadel on endiselt arvutatud pestitsiidide kogus keskmisest päevasest tarbimisest oluliselt madalam kui ohutuspiir. RIVM-i andmetel ei kujuta see kokkupuude seega närvisüsteemile kahjulike mõjude ohtu.
Toidu kaudu puutume kokku taimekaitseainete jääkidega peaaegu iga päev. RIVM-i kohaselt toimub sageli samaaegne kokkupuude erinevate ainetega, näiteks kui tarbitakse erinevaid köögivilju või puuvilju, millest igaüks sisaldab erinevat ainet. Või kui üks köögivili või puuvili sisaldab erinevaid aineid. Kuna sellistes olukordades puutub tarbija kokku mitme ainega korraga, nimetatakse seda „kumulatiivseks kokkupuuteks”. RIVM on nüüd uurinud selle kumulatiivse taimekaitsevahenditega kokkupuute ulatust Hollandis ja seda, kas ohutuid piirväärtusi ületatakse koos võimaliku mõjuga meie närvisüsteemile. Selle uuringu järeldus on see, et arvutatud kogus jääb oluliselt alla ohutuks peetud piiri.
Vahendid
Uuringus uuriti kahte närvisüsteemi mõjutavate taimekaitsevahendite rühma: 47 ainet, millel on lühiajaline mõju signaalide edastamisele närvisüsteemis (nn neurokeemilised mõjud). Ja 100 ravimit, millel on lühiajaline mõju lihas-skeleti süsteemi kontrollivale närvisüsteemile. Hollandi dieedis domineerivad mõlema taimekaitsevahendi rühma kumulatiivses kokkupuutes triasofoss, ometoaat, metomüül ja lambda-tsühalotriin. Kõigile nendele toodetele on kehtestatud ohutud piirväärtused: maksimaalsed kogused, mis võivad toiduainetes esineda.
Vähendamine
RIVMi andmetel ei saa kokkupuudet triasofossi ja ometoaadiga vähendada, vähendades nende ainete lubatud kogust toidul. See hõlmaks koguseid, mida pole enam võimalik mõõta. RIVMi sõnul saavad siinsed jõupingutused paremini keskenduda kaunade ubade hoolikale sõelumisele nende ainete olemasolu suhtes. Metomüüli puhul võib selle aine maksimaalset kogust ubades kaunades veel vähendada, nagu ka lambda-tsühalotriini spinatis. Viinamarjade lambda-tsühalotriini puhul on lubatud kogust hiljuti vähendatud. See võib tulevikus vähendada kokkupuudet.
Muud taimekaitsevahendid
See RIVM-i uuring keskendus närvisüsteemi mõjutavate taimekaitsevahenditega kokkupuutumisele. Lisaks sisaldab RIVMi andmetel meie toit ka taimekaitsevahendite jääke, mis võivad põhjustada muid tervisemõjusid. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) uurib seda praegu. Selle uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millistel taimekaitsevahendite rühmadel on toksiline mõju teistele organismi organitele. Kui selline toimeainete rühm on teada, tuleb arvutada selle koosekspositsioon. See määrab, kas Hollandis on terviserisk.
MRL
Kui palju võib taimekaitsevahendite jääke puu- ja köögiviljadel olla, määratakse seaduslikult nn maksimaalse jääkide piirmäära (MRL) kaudu. ELi tasandil määrasid liikmesriigid need jääkide piirnormid ühiselt kindlaks, jälgides väga suuri ohutusvarusid. Terviseriske ei tohiks tekkida.